Avasta metsik
looduspark
Eesti suurim metsloomapark laiub 800-hektarilisel piiratud maa-alal, kus elab ligi 500 punahirve ja lisaks rebaseid, jäneseid ning teisi väikeulukeid. Tegemist ei ole loomaaiaga – meie asukad on metsloomad, keda saab vaadelda vabas looduses ja kes otsustavad ise, kus ja millal nad ennast näitavad.
Looduspargi kuningas punahirv
Punahirv on uhke ja graatsiline loom. Suurte punaste sarvede ja võimsa kehaehituse poolest tuntud sõraline on sümbol looduse jõust ja vabadusest. Punahirv on taimtoiduline ja toidab end peamiselt ürtide, samblike, puukoore ning okastega.
Vaatemänguline jooksuaeg leiab tavaliselt aset septembris-oktoobris, mille jooksul ka paaritutakse. Vasikad sünnivad vahemikus aprillist maini ja alustavad juba mõne kuu pärast iseseisvat elu.
Seiklused looduspargis
Oma autoga safari
Toosikannu paksude metsade rüpes asub Eestis ainulaadne hirvepark, kus elab 500 punahirve. Siin saad neid majesteetlikke loomi oma silmaga imetleda vaid mõnekümne meetri kauguselt, mugavalt oma autost ja oma sõprade või pere keskel. Garanteerime, et see on elamus, mis jääb meelde pikaks ajaks!
Hirvesafari on autodele avatud igapäevaselt ja sobiva aja saad mugavalt broneerida veebis. Pärast tasumist saadame kinnituskirja ja Toosikannu Looduspargi kaardi, et saaksid hõlpsalt liikuda. Palume kaart kindlasti alla laadida.
Jalgsisafari
Matka giidiga läbi Toosikannu Looduspargi, kus elab ligi 500 punahirve ning saa osa metsapiknikust värskete pirukate ja sooja joogiga. Giidi kaasahaaravad lood loodusest, loomadest ja metsaradadest üheskoos looduse rahu ja värskusega on kingitus sinu tervisele ja vaimule.
Metsa seenele koos giidiga (hooajaline)
Seenehooajal korraldame mõned avatud matkad metsa koos seenegiidiga. Korjame ja õpime tundma erinevaid seeni ja arutleme, mida head nendest valmistada.
Retromasinaga safari koos giidiga
Ulukisafari ehk metsloomavaatlus Toosikannu Metsloomapargis on põnev ja kordumatu elamus ja unikaalne võimalus vaadelda metsloomi vabas looduses. Metsloomapargi külalised on oodatud eelneva broneeringu olemasolul. Ulukisafarit retrosõidukitega pakume ka gruppidele. Küsi järele!
Looduspargi elanikud
Punahirv
Punahirv on taimtoiduline ning toidab end peamiselt ürtide, samblike, puukoore ning okastega. Jooksuaeg toimub tavaliselt septembris ning oktoobris. Punahirve vasikad sünnivad tavaliselt vahemikus aprillist maikuuni ning alustavad iseseisvat elu juba mõne kuu pärast.
Muflon
Muflon ehk mägilammas on metsloom, kelle peamiseks toiduks on rohttaimed, põõsad ja noored okaspuud, ning ta on hästi kohanenud erinevatesse elukeskkondadesse. Muflonil on tugevad ja kaardus sarved, mida kasutatakse peamiselt paaritumisvõitluses ning märkide näitena. Muflonite jooksuaeg toimub tavaliselt septembris ja oktoobris. Vasikad sünnivad aprillis või mai alguses ja alustavad iseseisvat elu juba mõne kuu vanuselt.
Põder
Põder on suurim kohalik metsloom ja hirvlaste esindaja, kellel on kõrged jalad ja suur pea. Elab Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Eestis laialt levinud. Põdrad on üksildased või liiguvad väikestes gruppides ning eelistavad niiskeid elupaiku. Põder toitub puittaimedest, okastest ja rohttaimedest, vajadusel veetaimedest. Sigimine toimub augustis-septembris, vasikaid sünnib mai alguses. Enamasti hukkuvad noored kiskjate või uppumise tõttu. Põtrade peamised vaenlased on hundid ja karud, haigused on vähem ohtlikud.
Metskits
Metskits on Eesti looduses arvukas väikest kasvu hirvlane, kes kaalub 24–35 kg ja on kuni 125 cm pikk. Elab metsades, niitudel ja kultuurmaastikel ning on jahiloom. Metskitse karv on suviti pruun ja muutub talvel hallikaks. Sabaümbrus on valge ning emakitse sabapeegel aitab tal leida ema. Isastel (sokkudel) kasvavad sarved, mis heidetakse maha igal aastal. Paaritumise aeg on juulis-augustis, noored kitsed sündivad maikuus ning jäävad esialgu emale. Metskitse toiduks on rohttaimed, puulehed ja -koor ning talvel lisatoit, näiteks mõni puu- või juurvili. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Metskits on jahiloom ning ohustatud marutaudist, mida tuleb hoolikalt ennetada.
Väikeulukid
Meie juures kohtab erinevaid väikeulukeid, kes kas elavad looduspargis või on läbikäigul. Kohata võib nii hall- ja valgejänest, rebast, kährikut kui ka metsnugist ja vahel harva mäkra.
Toosikannu Looduspark
Eesti suurim eraomanduses olev metsloomapark
Meie metsloomapark on rajatud aastal 2013 Eesti suurima eraomanduses oleva metsloomapargina ning laiub Järva- ja Raplamaa piiril kokku 12 endisaegse talu maadel. Loomapark ümbritseb Toosikannu Puhkekeskust, mille 14-kilomeetrise aiaga piiratud ala pindala on kokku 800 hektarit.
Loomapargis elab tänaseks sadu punahirvi. Teine aed ümbritseb puhkekeskust. Toosikannu pindala on kokku 928 hektarit. Siin-seal on vanad talukohad ka näha ja lisaks Toosikannule on neist kasutusel veel kaks: kuni 12 külalist majutav Karupahna ja 40 inimest majutav, seminariruumi ja peosaali sisaldav Ale-Sepa. Vanad talukohad on kõikjal tähistatud bussipeatustega.
Lõõgastavad pakkumised
Naudid looduse avastamise järel puhkust ja saunamõnusid.
Külastajate lemmik
Suitsusauna rituaal
Naudi saunameistri juhendamisel suitsusauna võlusid ja koge traditsioone. Rituaal hõlmab ka vihtlemist ja kümblust järves.
Külastajate lemmik
Saare saun
Tõeliselt maalähedane puusauna kogemus. Võimalus otse saunast järve hüpata. Istuda maja ees elava tule ääres või vihmase ilmaga toas kamina ees.
Külastajate lemmik
Karupahna
Mõnus metsamaja koos sauna ja kümblustünniga. Majas ja terrassil on kamin elava tulega ning mugav mööbel lõõgastumiseks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas teilt põhjapõtru laenutada ka saab?
Toosikannu metsloomapargis elab punahirvekari, keda me vaid talvel toidame. Sellegipoolest on tegemist metsloomadega, keda ei õnnestu silitada ega käest toita, ammugi meelelahutuseks välja laenutada. Põhjapõtrasid meil ei ole.
Kas koeraga tohib tulla safarile?
Jah, koeraga võib tulla, aga palun hoidke koer autos. Hirved pealgavad inimest rohkem kui autot ja lahkuvad enamasti ka talviselt söödaplatsilt nii pea kui inimesed autost väljuvad, ammugi siis veel koos koeraga.
Kas safariks on vaja maasturit või piisab tavalisest sõiduautost?
Meil on territoorimi hooldamiseks olemas rasketehnika ja teed on igal aastaajal läbitavad ka väikese sõiduautoga. Territooriumil kehtib kiiruspiirang 30 km/h.
Millal hirvi näha on?
Hirvevaatluse tipphooaeg on talv, mil me neid toidame ning nad kogunevad vaatlustrassi äärsetesse söödakohtadesse. Mais-juunis sünnivad bämbid, ilmad lähevad soojemaks ning hirved varjuvad metsa. Soojal ajal soovitame ulukisafarile tulla varahommikul või hilisõhtul, sest siis on jahedam ning loomi on rohkem liikvel. On juhtunud sedagi, et 30+ kraadi juures karjaga põllul uitavad ega plaanigi puude varju minna, aga selline olukord on siiski pigem erandlik. Nad on metsloomad ning otsustavad ise, kus ja millal ennast näidata.
Millal hirved söövad?
Hirvi toidame talvehooajal, toitmisring ehk silopallide laialivedu toimub enamasti hommikuti kella 10 ja 11 vahel.
Kas Toosikannus jahti ka korraldate?
Toosikannu metsloomapark on 800 hektari suurune aiaga piiratud kinnine territoorium, kus jahipidamist ei toimu. Samuti ei paku me jahiteenuseid väljaspool oma territooriumi. Seltskonnaga saab märki lasta meie lasketiirudes.
