Toosikannu Looduspark – Eesti metsiku looduse südames
Toosikannu on tõeline hirvede kuningriik. Siin elab ligi 500 punahirve ja teisi metsaasukaid, kes liiguvad vabalt üle avarate karjamaade ja salapäraste metsasalude. See on koht, kus saab kogeda looduse rütmi tõeliselt lähedalt.
Eesti suurim ja ainulaadseim looduspark
Toosikannu Looduspark rajati 2013. aastal Eesti suurima eraomanduses oleva Metsloomapargina.
Järva- ja Raplamaa piiril paiknev kompleks hõlmab kokku 12 ajaloolist talukohta millest on tänaseni kasutusel puhkekompleksitena Karupahna ning Ale-Sepa. Vanu talukohti tähistavad alal olevad bussipeatuse sildid, justkui väikesed ajaloo- ja paigamärgid üle kogu looduspargi.
Toosikannu ala ulatub 928 hektarini, millest 800 hektarit moodustab Metsloomapark. Selles avaras ja liigirikkas keskkonnas elab ligi 500 metsikut punahirve, metskitsed, muflonid ning teised metsloomad ja -linnud.
Punahirv – Toosikannu Looduspargi sümbol
Punahirv (Cervus elaphus) on üks Euroopa muljetavaldavamaid sõralisi. Täiskasvanud isahirv ehk pull kaalub tavaliselt 160–200 kg, vahel isegi kuni 300 kg. Kere võib ulatuda 230 cm pikkuseks ja õlakõrgus 150 cm-ni.
Nende kõige märgilisem tunnus on võimsad, hargnevad sarved, mida kannavad vaid isased. Kevadel, märtsi paiku, heidetakse vanad sarved ning suveks kasvavad uued – vahel lausa kuni 10 kg raskused.
Maha aetud sarved kogume kokku ning kasutame neid hirvesarve töötubades või käsitööesemete valmistamisel.
Kuidas punahirved elavad
Punahirved on taimtoidulised ja nende menüü muutub aastaajaga. Suvel söövad nad värsket rohtu, lehti ja noori võrseid. Sügisel lisanduvad marjad ja puulehed. Talvel piirdutakse heintaimede, sammalde ning Toosikannu poolt pakutava heina- ja silotoiduga.
Toosikannu Looduspark on kujundatud punahirve loomulikku eluringi toetades: avarad karjamaad annavad toitu, tihedad metsasalud pakuvad varju, rahu ja kaitset tuulte eest. Põlde ja rohumaid hooldatakse teadlikult, metsade majandustööd on läbimõeldud ja söödapunktid tagavad, et siinsetel loomadel oleks hea elada aasta ringi.
Looduspargi elanikud
Punahirv
Punahirv on taimtoiduline ning toidab end peamiselt ürtide, samblike, puukoore ning okastega. Jooksuaeg toimub tavaliselt septembris ning oktoobris. Punahirve vasikad sünnivad tavaliselt vahemikus aprillist maikuuni ning alustavad iseseisvat elu juba mõne kuu pärast.
Muflon
Muflon ehk mägilammas on metsloom, kelle peamiseks toiduks on rohttaimed, põõsad ja noored okaspuud, ning ta on hästi kohanenud erinevatesse elukeskkondadesse. Muflonil on tugevad ja kaardus sarved, mida kasutatakse peamiselt paaritumisvõitluses ning märkide näitena. Muflonite jooksuaeg toimub tavaliselt septembris ja oktoobris. Vasikad sünnivad aprillis või mai alguses ja alustavad iseseisvat elu juba mõne kuu vanuselt.
Metskits
Metskits on Eesti looduses arvukas väikest kasvu hirvlane, kes kaalub 24–35 kg ja on kuni 125 cm pikk. Elab metsades, niitudel ja kultuurmaastikel ning on jahiloom. Metskitse karv on suviti pruun ja muutub talvel hallikaks. Sabaümbrus on valge ning emakitse sabapeegel aitab tal leida ema. Isastel (sokkudel) kasvavad sarved, mis heidetakse maha igal aastal. Paaritumise aeg on juulis-augustis, noored kitsed sündivad maikuus ning jäävad esialgu emale. Metskitse toiduks on rohttaimed, puulehed ja -koor ning talvel lisatoit, näiteks mõni puu- või juurvili. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Metskits on jahiloom ning ohustatud marutaudist, mida tuleb hoolikalt ennetada.
Põder
Põder on suurim kohalik metsloom ja hirvlaste esindaja, kellel on kõrged jalad ja suur pea. Elab Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Eestis laialt levinud. Põdrad on üksildased või liiguvad väikestes gruppides ning eelistavad niiskeid elupaiku. Põder toitub puittaimedest, okastest ja rohttaimedest, vajadusel veetaimedest. Sigimine toimub augustis-septembris, vasikaid sünnib mai alguses. Enamasti hukkuvad noored kiskjate või uppumise tõttu. Põtrade peamised vaenlased on hundid ja karud, haigused on vähem ohtlikud.
Põder
Põder on suurim kohalik metsloom ja hirvlaste esindaja, kellel on kõrged jalad ja suur pea. Elab Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Eestis laialt levinud. Põdrad on üksildased või liiguvad väikestes gruppides ning eelistavad niiskeid elupaiku. Põder toitub puittaimedest, okastest ja rohttaimedest, vajadusel veetaimedest. Sigimine toimub augustis-septembris, vasikaid sünnib mai alguses. Enamasti hukkuvad noored kiskjate või uppumise tõttu. Põtrade peamised vaenlased on hundid ja karud, haigused on vähem ohtlikud.
Elamused looduspargis
Loo endale meeldejääv päev või puhkus keset Toosikannu loodusparki.
Külastajate lemmik
Oma autoga ulukisafari
Elamus, mis viib sind otse looduse südamesse – jälgi punahirvi nende loomulikus rütmis ja koge metsikut ilu lähedalt. Põnev ja meeldejääv seiklus igale loodusesõbrale!
Külastajate lemmik
Jalgsisafari giidi ja metsapiknikuga
Kahetunnine elamus koos kogenud giidiga, kes juhatab sind mööda radu ligi 500 punahirve kodus. Kuula lugusid nende elust ja metsiku looduse saladustest.
Külastajate lemmik
Hirvesarve töötuba
Unikaalne kogemus, mis ühendab metsiku looduse ja iidse käsitöökunsti – valmista ise midagi erilist hirvesarvest.
Külastajate lemmik
Metsaspaa
Tõeline lõõgastus looduse rüpes – ainulaadne sauna- ja looduserituaal mis lõõgastab keha, rahustab meelt ning taastab sisemise tasakaalu.
ideaalne puhkus
algab siin ja praegu.
Ütle meile, mida otsid – meie hoolitseme ülejäänu eest!