Toosikannu Looduspargi loodusrada
Rohkem kui matkarada – Toosikannu loodusrada viib sind läbi hirvekuningriigi, kus kohtuvad loomavaatlus, loodusteadus ja metsa rahustav vägi.
Loodusrada Eestis, kus kohtuvad õppimine, avastamine ja metsarahu
See on paik neile, kes armastavad loodust, naudivad avastamist, tunnevad rõõmu loomade märkamisest või soovivad lihtsalt korraks aeglasemalt liikuda ja ümbritsevat päriselt märgata. 4,5 kilomeetri pikkune rada kulgeb läbi ligi 1000 hektari suuruse loodusala, kus metsad, lagendikud ja erinevad maastikud vahelduvad ning iga kurvi taga võib oodata uus kohtumine loodusega.
Rada viib sind läbi hirvekuningriigi ja muflonite valduste, kus loomad elavad vabalt oma loomulikus keskkonnas. Varahommikuses udus või õhtuses kuldses valguses võib märgata punahirvi metsaservades liikumas, kuulda lindude laulu või avastada loomade jälgi rajaservas. Just see teebki iga külastuse eriliseks – loodus ei korda ennast kunagi täpselt samamoodi.
Hirved, muflonid ja metsamaagia – Toosikannu loodusrada kutsub avastama
Toosikannu loodusrada ei ole loodud ainult jalutamiseks, vaid ka õppimiseks ja avastamiseks. Rajal asuvad infotahvlid tutvustavad siinset loodust, metsakooslusi, taimi, linde ja loomi. Eraldi paviljonid on pühendatud sõralistele ja hirvlastele, kes on Toosikannu looduse kõige tuntumad asukad, aidates paremini mõista, kuidas erinevad liigid elavad, liiguvad ja omavahel seotud on.
Loodusraja sisu on valminud koostöös loodusspetsialistidega, et pakkuda külastajatele võimalikult sisukat ja teaduspõhist kogemust. Oma teadmiste ja panuse on rajale andnud loodushariduse spetsialist Piret Eensoo ning ornitoloog ja loodusgiid Karl Adami.
Et avastamisrõõmu oleks veelgi rohkem, on mitmed infotahvlid varustatud QR-koodidega. Nende abil saab kuulata erinevate lindude ja loomade hääli ning kogeda loodust mitte ainult silmade, vaid ka kõrvade kaudu. Rajal kõlavad Piret Eensoo ja Karl Adami salvestatud linnu- ja loomahääled aitavad õppida liike ära tundma ning panevad metsa sõna otseses mõttes elama. Nii võib jalutuskäigust saada tõeline avastusretk, kus iga hääl jutustab oma loo.
Loodusraja mitu nägu
Kuigi rajal on palju loodusteaduslikku sisu, peitub metsa suurim väärtus sageli hoopis milleski sügavamas. Metsal on võime meid aeglustada. Uuringud näitavad, et looduses viibimine vähendab stressi, toetab keskendumisvõimet ja aitab taastada vaimset tasakaalu. Selle mõttega oleme rajale loonud ka mitmeid peatumispunkte, mis kutsuvad märkama, kuulama ja kohal olema. Vaata, kuidas valgus mängib puulatvades. Kuula tuult puude vahel. Hinga sisse metsa lõhna. Need lihtsad hetked võivad vahel olla sama väärtuslikud kui kõik teadmised, mida rajal omandad.
Loodusrada muutub pidevalt koos aastaaegadega. Kevadel täitub mets linnulaulu ja uue eluga, suvel võib kohata täpilisi hirvevasikaid ning sügisel kostuvad metsast võimsad punahirvede möired. Talvel loob lumi maastikule täiesti uue ilme ning loomajäljed jutustavad lugusid öistest ränduritest. Just sellest muutlikkusest sündis idee luua rajale erilised “aknad loodusesse” – läbipaistvad tahvlid, millel on kujutatud piirkonna püsielanikud. Need aitavad märgata liike, kes võivad olla peidus otse sinu ees.
Meelespea enne rajale minekut
- Loodusraja pikkus: 4,5 km. Soovitame rajal kulgemiseks varuda vähemalt paar tundi, et oleks aega peatuda, kuulata, vaadelda ja kogeda.
- Alguspunkt: Loodusrada algab Toosikannu Peamaja kõrval.
- Riietus ja jalatsid: Vali ilmastikule vastav riietus ning maastikul liikumiseks sobivad jalanõud. Eelista tumedaid ja looduslähedasi toone. Nii sulandud paremini ümbritsevasse keskkonda ning suurendad võimalust märgata metsloomi nende loomulikus käitumises.
- Liigu rahulikult ja hoia häält madalal: Mida vaiksemalt liigud, seda rohkem on loodusel sulle näidata.
- Võta kaasa: Veepudel ja telefon.
Rajal olevate QR-koodide abil saad kuulata erinevate lindude ja loomade hääli. - Laenuta binokkel: soovi korral saad administraatori käest binokli laenutada.
- Nipp peredele: Väiksematele avastajatele oleme loonud eraldi avastuskomplekti (lisatasu eest) ning inspireeriva tegevusnimekirja „50 loodusseiklust enne, kui saad 10 (või 80!)“, mis kutsub märkama, uurima ja mänguliselt loodust avastama. Küsi administraatorilt.
- Lapsevankriga läbitav: Rada sobib ka väiksemate lastega peredele.
- Austa loodust: Liigu ainult rajal ning jäta mets endast maha samasugusena, nagu selle eest leidsid.
HEA TEADA:
Aidamaja online-broneeringuga majutuskülalistele on loodusraja külastus hinna sees.
Üksikkülastajate piletitulu kasutatakse looduspargi hooldamiseks, loomade heaolu tagamiseks ning raja pidevaks arendamiseks. Nii aitab iga külastus hoida ja väärtustada seda ainulaadset looduskeskkonda ka tulevikus.
Looduspargi elanikud
Punahirv
Punahirv on taimtoiduline ning toidab end peamiselt ürtide, samblike, puukoore ning okastega. Jooksuaeg toimub tavaliselt septembris ning oktoobris. Punahirve vasikad sünnivad tavaliselt vahemikus aprillist maikuuni ning alustavad iseseisvat elu juba mõne kuu pärast.
Muflon
Muflon ehk mägilammas on metsloom, kelle peamiseks toiduks on rohttaimed, põõsad ja noored okaspuud, ning ta on hästi kohanenud erinevatesse elukeskkondadesse. Muflonil on tugevad ja kaardus sarved, mida kasutatakse peamiselt paaritumisvõitluses ning märkide näitena. Muflonite jooksuaeg toimub tavaliselt septembris ja oktoobris. Vasikad sünnivad aprillis või mai alguses ja alustavad iseseisvat elu juba mõne kuu vanuselt.
Metskits
Metskits on Eesti looduses arvukas väikest kasvu hirvlane, kes kaalub 24–35 kg ja on kuni 125 cm pikk. Elab metsades, niitudel ja kultuurmaastikel ning on jahiloom. Metskitse karv on suviti pruun ja muutub talvel hallikaks. Sabaümbrus on valge ning emakitse sabapeegel aitab tal leida ema. Isastel (sokkudel) kasvavad sarved, mis heidetakse maha igal aastal. Paaritumise aeg on juulis-augustis, noored kitsed sündivad maikuus ning jäävad esialgu emale. Metskitse toiduks on rohttaimed, puulehed ja -koor ning talvel lisatoit, näiteks mõni puu- või juurvili. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Metskits on jahiloom ning ohustatud marutaudist, mida tuleb hoolikalt ennetada.
Põder
Põder on suurim kohalik metsloom ja hirvlaste esindaja, kellel on kõrged jalad ja suur pea. Elab Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Eestis laialt levinud. Põdrad on üksildased või liiguvad väikestes gruppides ning eelistavad niiskeid elupaiku. Põder toitub puittaimedest, okastest ja rohttaimedest, vajadusel veetaimedest. Sigimine toimub augustis-septembris, vasikaid sünnib mai alguses. Enamasti hukkuvad noored kiskjate või uppumise tõttu. Põtrade peamised vaenlased on hundid ja karud, haigused on vähem ohtlikud.
Põder
Põder on suurim kohalik metsloom ja hirvlaste esindaja, kellel on kõrged jalad ja suur pea. Elab Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Eestis laialt levinud. Põdrad on üksildased või liiguvad väikestes gruppides ning eelistavad niiskeid elupaiku. Põder toitub puittaimedest, okastest ja rohttaimedest, vajadusel veetaimedest. Sigimine toimub augustis-septembris, vasikaid sünnib mai alguses. Enamasti hukkuvad noored kiskjate või uppumise tõttu. Põtrade peamised vaenlased on hundid ja karud, haigused on vähem ohtlikud.
Elamused looduspargis
Meeldejääv puhkus looduse rüpes.
Külastajate lemmik
Oma autoga ulukisafari
Elamus, mis viib sind otse looduse südamesse – jälgi punahirvi nende loomulikus rütmis ja koge metsikut ilu lähedalt. Põnev ja meeldejääv seiklus igale loodusesõbrale!
Külastajate lemmik
Jalgsisafari giidi ja metsapiknikuga
Kahetunnine elamus koos kogenud giidiga, kes juhatab sind mööda radu ligi 500 punahirve kodus. Kuula lugusid nende elust ja metsiku looduse saladustest.
Külastajate lemmik
Hirvesarve töötuba
Unikaalne kogemus, mis ühendab metsiku looduse ja iidse käsitöökunsti – valmista ise midagi erilist hirvesarvest.
ideaalne puhkus
algab siin ja praegu.
Ütle meile, mida otsid – meie hoolitseme ülejäänu eest!