Toosikannu Loodusrada

Rohkem kui matkarada – Toosikannu loodusrada viib sind läbi hirvekuningriigi, kus kohtuvad loomavaatlus, loodusteadus ja metsa rahustav vägi.

Loodusrada Eestis, kus kohtuvad õppimine, avastamine ja metsarahu

See on paik neile, kes armastavad loodust, naudivad avastamist, tunnevad rõõmu loomade märkamisest või soovivad lihtsalt korraks aeglasemalt liikuda ja ümbritsevat päriselt märgata. 4,5 kilomeetri pikkune rada kulgeb läbi ligi 1000 hektari suuruse loodusala, kus metsad, lagendikud ja erinevad maastikud vahelduvad ning iga kurvi taga võib oodata uus kohtumine loodusega.

Rada viib sind läbi hirvekuningriigi ja muflonite valduste, kus loomad elavad vabalt oma loomulikus keskkonnas. Varahommikuses udus või õhtuses kuldses valguses võib märgata punahirvi metsaservades liikumas, kuulda lindude laulu või avastada loomade jälgi rajaservas. Just see teebki iga külastuse eriliseks – loodus ei korda ennast kunagi täpselt samamoodi.

Toosikannu Looduspark muflonid
Toosikannu Looduspark muflonid

Hirved, muflonid ja metsamaagia – Toosikannu loodusrada kutsub avastama

Toosikannu loodusrada ei ole loodud ainult jalutamiseks, vaid ka õppimiseks ja avastamiseks. Rajal asuvad infotahvlid tutvustavad siinset loodust, metsakooslusi, taimi, linde ja loomi. Eraldi paviljonid on pühendatud sõralistele ja hirvlastele, kes on Toosikannu looduse kõige tuntumad asukad. Nii saavad külastajad paremini mõista, kuidas erinevad liigid elavad, liiguvad ja omavahel seotud on.

Et kogemus oleks veelgi kaasahaaravam, on mitmed infotahvlid varustatud QR-koodidega. Nende abil saab kuulata erinevate lindude ja loomade hääli ning õppida loodust tundma mitte ainult silmade, vaid ka kõrvade kaudu. Kui oled kunagi mõelnud, milline on metsvindi laul, punarinna hääl või kuidas kõlab metsas peituv rähn, siis siin saad seda ise kogeda.

Loodusraja neli nägu

Kuigi rajal on palju loodusteaduslikku sisu, peitub metsa suurim väärtus sageli hoopis milleski sügavamas. Metsal on võime meid aeglustada. Uuringud näitavad, et looduses viibimine vähendab stressi, toetab keskendumisvõimet ja aitab taastada vaimset tasakaalu. Selle mõttega oleme rajale loonud ka mitmeid peatumispunkte, mis kutsuvad märkama, kuulama ja kohal olema. Vaata, kuidas valgus mängib puulatvades. Kuula tuult puude vahel. Hinga sisse metsa lõhna. Need lihtsad hetked võivad vahel olla sama väärtuslikud kui kõik teadmised, mida rajal omandad.

Loodusrada muutub pidevalt koos aastaaegadega. Kevadel täitub mets linnulaulu ja uue eluga, suvel võib kohata täpilisi hirvevasikaid ning sügisel kostuvad metsast võimsad punahirvede möired. Talvel loob lumi maastikule täiesti uue ilme ning loomajäljed jutustavad lugusid öistest ränduritest. Just sellest muutlikkusest sündis idee luua rajale erilised “aknad loodusesse” – läbipaistvad tahvlid, millel on kujutatud piirkonna püsielanikud. Need aitavad märgata liike, kes võivad olla peidus otse sinu ees.

Punahirv

Punahirv on Eesti suurim metsik hirvlane. Ta võib olla kuni 2,4 m pikk ja kaaluda 120–250 kg. Punahirv on taimtoiduline ning toitub peamiselt heinast, rohttaimedest, võrsetest, puukoorest ja okastest. Tavaliselt elavad punahirved karjades ning liiguvad metsade ja niitude vahel.

Punahirv

Punahirv on taimtoiduline ning toidab end peamiselt ürtide, samblike, puukoore ning okastega. Jooksuaeg toimub tavaliselt septembris ning oktoobris. Punahirve vasikad sünnivad tavaliselt vahemikus aprillist maikuuni ning alustavad iseseisvat elu juba mõne kuu pärast.

Muflon

Muflon ehk mägilammas on metsloom, kes on hästi kohanenud erinevate elukeskkondadega. Ta võib olla umbes 90–130 cm pikk ja kaaluda 25–55 kg. Muflon toitub peamiselt rohttaimedest, põõsastest ja noortest okaspuudest ning elab tavaliselt väikestes karjades.

Muflon

Muflon ehk mägilammas on metsloom, kelle peamiseks toiduks on rohttaimed, põõsad ja noored okaspuud, ning ta on hästi kohanenud erinevatesse elukeskkondadesse. Muflonil on tugevad ja kaardus sarved, mida kasutatakse peamiselt paaritumisvõitluses ning märkide näitena. Muflonite jooksuaeg toimub tavaliselt septembris ja oktoobris. Vasikad sünnivad aprillis või mai alguses ja alustavad iseseisvat elu juba mõne kuu vanuselt.

Metskits

Metskits on Eestis väga levinud ja graatsiline metsloom, kes kuulub hirvlaste hulka. Ta kaalub tavaliselt 24–35 kg ja võib olla kuni 125 cm pikk. Metskits on taimtoiduline ning toitub rohttaimedest, võrsetest, pungadest ja lehtedest. Ta elab enamasti väikestes gruppides või üksikult ning eelistab elupaigaks metsaservi, põlde ja niite.

Metskits

Metskits on Eesti looduses arvukas väikest kasvu hirvlane, kes kaalub 24–35 kg ja on kuni 125 cm pikk. Elab metsades, niitudel ja kultuurmaastikel ning on jahiloom. Metskitse karv on suviti pruun ja muutub talvel hallikaks. Sabaümbrus on valge ning emakitse sabapeegel aitab tal leida ema. Isastel (sokkudel) kasvavad sarved, mis heidetakse maha igal aastal. Paaritumise aeg on juulis-augustis, noored kitsed sündivad maikuus ning jäävad esialgu emale. Metskitse toiduks on rohttaimed, puulehed ja -koor ning talvel lisatoit, näiteks mõni puu- või juurvili. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Metskits on jahiloom ning ohustatud marutaudist, mida tuleb hoolikalt ennetada.

Väikeulukid

Meie juures kohtab erinevaid väikeulukeid, kes kas elavad looduspargis või on läbikäigul. Nende hulka kuuluvad näiteks mäger, nirk, halljänes ja valgejänes, rebane, siil, orav ja kährikkoer. Lindudest võib siin kohata laanepüüd, musträhni, erinevaid tihaseliike, puukoristajat, pöialpoissi ja ronka.

Põder

Põder on suurim kohalik metsloom ja hirvlaste esindaja, kellel on kõrged jalad ja suur pea. Elab Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Eestis laialt levinud. Põdrad on üksildased või liiguvad väikestes gruppides ning eelistavad niiskeid elupaiku. Põder toitub puittaimedest, okastest ja rohttaimedest, vajadusel veetaimedest. Sigimine toimub augustis-septembris, vasikaid sünnib mai alguses. Enamasti hukkuvad noored kiskjate või uppumise tõttu. Põtrade peamised vaenlased on hundid ja karud, haigused on vähem ohtlikud.

Põder

Põder on Eesti suurim metsloom ja hirvlane. Ta võib olla kuni 3 m pikk ja kaaluda 200–600 kg. Põder on taimtoiduline ning toitub peamiselt lehtedest, võrsetest, puukoorest ja veetaimedest. Tavaliselt elab ta üksikult ning liigub metsades ja soistel aladel.

*Põdrad on peagi lisandumas loodusparki.

Põder

Põder on suurim kohalik metsloom ja hirvlaste esindaja, kellel on kõrged jalad ja suur pea. Elab Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Eestis laialt levinud. Põdrad on üksildased või liiguvad väikestes gruppides ning eelistavad niiskeid elupaiku. Põder toitub puittaimedest, okastest ja rohttaimedest, vajadusel veetaimedest. Sigimine toimub augustis-septembris, vasikaid sünnib mai alguses. Enamasti hukkuvad noored kiskjate või uppumise tõttu. Põtrade peamised vaenlased on hundid ja karud, haigused on vähem ohtlikud.

Iga külastus aitab loodust hoida

Loodusrada on läbitav ka lapsevankriga ning sobib hästi nii peredele, loodushuvilistele kui ka neile, kes otsivad lihtsalt rahulikku võimalust looduses viibimiseks. Soovitame rajal kulgemiseks varuda vähemalt paar tundi, et oleks aega peatuda, kuulata, vaadelda ja kogeda.

Loodusraja külastus on tasuline ning piletitulu kasutatakse looduspargi hooldamiseks, loomade heaolu tagamiseks ning raja korrashoiuks ja arendamiseks. Nii aitab iga külastaja kaasa sellele, et see eriline paik säiliks ka tulevastele põlvkondadele.

Elamused looduspargis

Loo endale meeldejääv päev või puhkus keset Toosikannu loodusparki.

ideaalne puhkus
algab siin ja praegu.

Ütle meile, mida otsid – meie hoolitseme ülejäänu eest!

Liitu uudiskirjaga