Kes on see punahirv?
PUNAHIRV (Cervus elaphus) on Toosikannu Metsloomapargi peamine asukas
Punahirve välimus
Punahirv on välimuse poolest kuninglik loom. Suuruselt on ta metskitse ja põdra vahepealne ning kehasuuruses väljendub sooline dimorfism. Pullid kaaluvad 160–200 kg, harva kuni 300, lehmad sadakond kilo. Kere pikkus(Tüvepikkus) on kuni 230 cm, õlakõrgus 120–150 cm. Isaslooma ehivad sarved, mis heidetakse enamasti märtsis. Esimesed sarved hakkavad kasvama alles teise eluaasta alguses ja need puhastatakse nahast augustis-septembris. Valmis sarved kaaluvad enamasti 2–5, üliharva kuni 10 kg. Normaalselt on täiskasvanud pulli ühel sarvel 7-8 haru. Eluiga ulatub kuni 20 eluaastani, vanust määratakse hammaste kulumise järgi. Hirvepulli välimus muutub elu jooksul üsna oluliselt. Isaslooma jälje suurus on on 11×8 cm, emastel ja noortel väiksem.
Punahirve sigimine
Jooksuaeg on septembris ja oktoobri alguses. End suvel nuumanud pullid kaotavad ettevaatlikkuse. Välimus muutub: sarved on kasvanud ja nahast puhastunud, kael muutub jämedamaks ja ilmub tumedamatest karvadest lakk, lõhnanäärmed aktiviseeruvad. Pullidel on võimas möire, mida saate kuulata allolevast videolingist või SIIT. Tugevad pullid koondavad enda ümber haaremi ja viljastavad kõik valmisolevad emasloomad. Võrdväärsete pullide vahel toimub võitlus, mis võib surmaga lõppeda. Pullid ei söö jooksuajal ja kaotavad kuni veerandi kehakaalust. Tiinus kestab 8 kuud (230–240 päeva). Vasikad (1–2) sünnivad mai lõpul – juuni alguses.
Punahirve toitumine
Põhilise osa toidust moodustavad rohu- ja puhmarinde taimed. Punahirv hangib toitu ka mulla seest, näiteks kartulimugulaid; sööb meelsasti puuvõrseid ja -koort.
Punahirvedele meeldib igas vanuses kuuse koor. Hästi maitseb haab, pihlakas, saar, proovitakse ka leppa. Samas teatud vanusest alates kaske keegi ei taha. See tähendab, et Toosikannul tuleb nüüd metsa majandades hoopis rohkem kui tavametsas arvestada loomade olemasoluga.
Seda tehakse n-ö ühes komplektis põllu- ja rohumaade harimisega. Toosikannu metsloomapargi alale jääb tosin endist talukohta, kus põldusid (neljas ka õuealasid) korras hoitakse. Külvil käib kultuuride valik arvestusega, et sõralised tahaks neid süüa – nii on võimalik loomi metsa kallalt põllule meelitada.
Põldudel kasvatatakse ristikut ja n-ö karjamaasegu. Lisaks on puhastatud ja siledaks lükatud kraavidetagused maaparandusega tekitatud vallid (Toosikannu suhteliselt madalatel maadel on tehtud korralik maaparandus), kust on saadud söödapaikadeks lisaala. Kokku 7 hektarit, kuhu samuti on karjamaasegu peale külvatud.
Väiksemat pusklemist tuleb ette ka jooksuaja väliselt, seda iseloomulikku klõbinat on õhtuvaikuses ka kuulda kui kari on vaateulatuses.
Kui soovite olla kursis Toosikannu Puhkekeskuse põnevate uudiste ja pakkumistega, liituge palun uudiskirja saajaks.