Metsloomapark
Loomapark või metsloomapark?
Loomapark ei ole päris täpne, kuna meie asukad on metsloomad, aga kindlasti ei ole tegemist loomaaiaga. Loomi saab vaadelda vabas looduses ning nad otsustavad ise kus ja millal nad ennast näitavad. Metsloomapargi külalised on oodatud ulukisafarile eelneva broneeringu olemasolul, metsloomavaatluse tipphooaeg on talv.
Korraldame Eestis ainulaadseid metsloomavaatlusmatku ehk ulukisafareid matkaveoki, retrobussi või 5 kohalise UTV-ga. Ulukisafari pikkus ca 1 h. Grupi suurus 5-25 inimest.
Lisaks on võimalus tulla safarile oma autoga ning seda saab broneerida ja tasuda online.
Toosikannu saamisloost
Toosikannu Puhkekeskus sai alguse maikuus 2005. aastal, kui endise Käru mõisa Toosikõnnu Karjamõisa lauda veel alles olnud müüridele hakati ehitama puhkemaja, kus võõrustati esimesi külalisi 2007 aastal. Täna on siis tegemist peamajaga, mille alumisel korrusel asuvad Kaminasaal ja jahisaal.
Eesti Vabariigi algusaastatel oli Kärus 3 jõukamat talu, üks neist oli Toosikannu. Talul oli kokku 212 ha maad ja talu omanik rentis kahte maalappi välja, kuna maad oli selle aja kohta palju. Selles jõukas talus oli olemas ka rehepeksumasin ja auto – Ford Eifel.
Meie metsloomapark on rajatud 2013 aastal Eesti suurima eraomaduses oleva metsloomapargina ning laiub Järva- ja Raplamaa piiril kokku 12 endisaegse talu maadel. Loomapark ümbritseb Toosikannu Puhkekeskust, selle 14-kilomeetrise aiaga piiratud ala pindala on kokku 800 hektarit ja loomapargis elab tänaseks sadu punahirvi. Teine aed ümbritseb puhkekeskust, Toosikannu pindala on kokku 928 hektarit.
Siin-seal on vanad talukohad ka näha ja lisaks Toosikannule on kasutusel veel kaks: kuni 12 külalist majutav Karupahna ja 40 inimest majutav ning seminariruumi ja peosaaliga Ale-Sepa. Vanad talukohad on kõikjal tähistatud bussipeatustega.
Toosikannu pindala on kokku 928 hektarit. Pooled Läti kasvandusest toodud punahirvedest olid pullid ja pooled lehmad, osad neist olid ka tiined. Ostu puhul oli tähtis näitaja ka hirvede n-ö kvaliteet ehk päritolu. Lätlaste väitel ulatuvad nende punahirvede kaugemad juured Rumeenia diktaatori Nicolae Ceaușescu hirvekasvandusse. Kui kohtate kedagi, kelle kõrvas on oranž märgistus, siis teate, et olete kohanud algasukat.
Vaatlusringi pikkuseks on olenevalt hooajast 9-11 km. ja selle ääres on 6 söödaplatsi, kuhu punahirved värskema toidu vaesel ajal meelsasti kogunevad. Tegemist on siiski loomapargis elutsevate metsloomadega, kes otsustavad ise, millal ja kui palju nad ennast näitavad. Kuuma ilmaga nad päikese kätte poseerima ei kipu ning seetõttu on mõistlik suvisel ajal planeerida külaskäiku pigem hommikusele või õhtusele ajale. Kõige rohkem koguneb neid kauneid loomi söödaplatsidele kindlasti talvel, kui metsas värsket sööki napib ja meie neile lisa pakume. Hirved söövad meelsasti ka puukoort, seetõttu on vaatlusringi ääres näha ka mitmeid langetatud ja hoolikalt paljaks kooritud puid.
Põtrade nägemine on pigem haruldane, aga seda rõõmsam kogemus. Lisaks elutsevad meil sookured ning alates 2008 aastast on siinsamas lähedal ka must-toonekurgede pesitsuskoht ning aeg-ajalt jalutavad need majesteetlikud linnud ka meie põldudel. Meie lähedastes metsades on ka majesteetliku merikotka pesitsuskoht. Ega muud kui kiikrid ja fotoaparaadid kaasa!
Loomapark või metsloomapark, looduselamus on alati kordumatu!
NB! Sarvede korjamine meie territooriumilt ei ole lubatud. Kes soovib endale hirvesarvest ehet meisterdada, siis seda on võimalik teha seltskonnaga meie hirvesarve töötoas.
Kui soovite broneerida ulukisafarit, kirjutage oma soovist info@toosikannu.ee
Kui soovite olla kursis Toosikannu Puhkekeskuse põnevate uudiste ja pakkumistega, liituge palun uudiskirja saajaks.